Hamster on näriline ja tema alamsugukonda kuulub kuskil 25 erinevat hamstriliiki, mis jagunevad kuude või seitsmesse perekonda.
Välimus
Hamstritel on sabad lühemad kui keha ja neil on karvased kõrvad, lühikesed, jässakad ja laiad jalad. Neil on paks, siidine karv, mis võib olla pikk või lühike, värvi poolest must, hall, mee tooni, valge, pruun, kollane, punane või eelnimetatute segu. Kõik sõltub liigist. Kõige pisemad hamstrid võivad jääda 5,5-10,5cm vahemikku. Kõige suurem hamstriliik on Euroopa hamster, kes võib olla kuni 34cm pikk. Suuruselt teine on Angoora hamster või teise nimega kaisukaru hamster (teddy bear hamster), kes on tuntud oma pikakarvalisusega.
Meeled
Hamstritel on halb nägemine, nad on lühinägelikud ja värvipimedad. Loomade lõhnanäärmed asuvad kubemepiirkonnas. Kui nad tahavad märgistada midagi, hõõruvad nad enda tagumikku sinna vastu. Hamstrid kasutavad ka oma lõhnataju, et eristada teise hamstri sugu ja toidu leidmiseks. Nad on eriti tundlikud kõrgete helide ja müra suhtes, samuti kuulevad nad ja oskavad suhelda ultraheli tasemel. Hamstripuuri ei soovitata panna televiisori, muusikakeskuse või muu sellise seadme lähedale. Samuti tuleks neid hoida toas, kus pidevalt ei kasutata tolmuimejat.
Eluiga
Süüria hamstrid (ehk ka kuldhamstrid) elavad tavaliselt kaks kuni kolm aastat inimese juures puuris, looduses vähem. Vene hamstrid (Džungaaria ja Campell'i) elavad vangistuses kaks kuni neli aastat ja Hiina hamstrid 2,5-3 aastat. Väike Robovski hamster elab kuni kolm aastat.
Süüria hamstrid (ehk ka kuldhamstrid) elavad tavaliselt kaks kuni kolm aastat inimese juures puuris, looduses vähem. Vene hamstrid (Džungaaria ja Campell'i) elavad vangistuses kaks kuni neli aastat ja Hiina hamstrid 2,5-3 aastat. Väike Robovski hamster elab kuni kolm aastat.
Toitumine
Hamstrid on segatoidulised. Nad söövad seemneid, puu- ja juurvilju ning on teada, et Lähis-Idas elavad hamstrid jahivad endale ka putukaid toiduks. Koduloomana suudavad hamstrid toituda spetsiaalsest kuivtoidust ja neile peab juurde andma köögivilju, puuvilju, seemneid ja pähkleid,
Käitumine
Hamstrite käitumine oleneb paljugi keskkonnast, kus nad elavad, geneetikast ja suhtlusest inimesega. Kuna neid on lihtne areteada vangistuses, siis kasutatakse neid palju katseloomadena.
Nendele närilistele tavapärane on see, et nad hoiavad oma põskedes toitu. Kui nende põsed on toitu täis, võib nende pea tunduda kaks kuni kolm korda suurem.
Hamstrid on loomad, kes eelistavad pigem elada üksi. Erinevalt meriseast, kes on karjaloom ja tahab kindlasti kaaslasega elada, võib hamstreid üksinda pidada. Kui hamstrid elavad koos, võib see tekitada neile stressi, samuti võivad nad hakata reavukalt kaklema, mis võib lõppeda isegi surmaga. Kääbushamstrid on liigikaaslaste suhtes aksepteerivamad. Vene hamstrid võivad langeda depressiooni, kui neid lahutada kaaslastest, eriti võib seda juhtuda isaste isenditega. Nad võivad muutuda mitteaktiivseks, süüa rohkem ja käitumises võib täheldada muutusi.
Hamstrid on õhtuse eluviisiga. Päeval nad magavad ja ei näita ennast peaaegu üldse. Hämardudes ärkavad nad üles, söövad, jooksevad oma jooksurattas ja teevad oma toimetusi. Looduses hamstrid varjuvad päevasel ajal maaalustesse urgudesse kiskjate eest.
Hamstrid on suurepärased kaevajad, nad oskavad ehitada urge mitme erineva sissepääsuga. Kaevamiseks kasutavad hamstrid oma esi- ja tagajalgu, samuti oma pisikest kärssa ning hambaid. Ühes urus võib tavaliselt leida kohti, kus hoitakse vastsündinuid, toiduvarusid ja pissinurk.
Viljakus
Erinevalt liigist muutub iga hamster viljakaks erineval ajal. Näiteks Vene ja Süüria hamstrid saavad kiiresti täiskasvanuks ja võivad järglasi anda juba 4-5 nädala vanuselt. Samas Hiina hamster on valmis järglasi andma alles kahe-kolme kuuselt. Emase hamstri viljakusperiood kestab kuskil 18 kuud, isastel kauem. Kui hamstrid on paaritunud, on soovitatav nad üksteisest eraldada, sest nad võivad üksteist rünnata. Väiksed hamstrid sünnivad karvutuna ja pimedana. Peale ühte nädalat hakkavad nad uurima ümbruskonda väljaspool enda pesa.
Hamstrite käitumine oleneb paljugi keskkonnast, kus nad elavad, geneetikast ja suhtlusest inimesega. Kuna neid on lihtne areteada vangistuses, siis kasutatakse neid palju katseloomadena.
Nendele närilistele tavapärane on see, et nad hoiavad oma põskedes toitu. Kui nende põsed on toitu täis, võib nende pea tunduda kaks kuni kolm korda suurem.
Hamstrid on loomad, kes eelistavad pigem elada üksi. Erinevalt meriseast, kes on karjaloom ja tahab kindlasti kaaslasega elada, võib hamstreid üksinda pidada. Kui hamstrid elavad koos, võib see tekitada neile stressi, samuti võivad nad hakata reavukalt kaklema, mis võib lõppeda isegi surmaga. Kääbushamstrid on liigikaaslaste suhtes aksepteerivamad. Vene hamstrid võivad langeda depressiooni, kui neid lahutada kaaslastest, eriti võib seda juhtuda isaste isenditega. Nad võivad muutuda mitteaktiivseks, süüa rohkem ja käitumises võib täheldada muutusi.
Hamstrid on õhtuse eluviisiga. Päeval nad magavad ja ei näita ennast peaaegu üldse. Hämardudes ärkavad nad üles, söövad, jooksevad oma jooksurattas ja teevad oma toimetusi. Looduses hamstrid varjuvad päevasel ajal maaalustesse urgudesse kiskjate eest.
Hamstrid on suurepärased kaevajad, nad oskavad ehitada urge mitme erineva sissepääsuga. Kaevamiseks kasutavad hamstrid oma esi- ja tagajalgu, samuti oma pisikest kärssa ning hambaid. Ühes urus võib tavaliselt leida kohti, kus hoitakse vastsündinuid, toiduvarusid ja pissinurk.
Viljakus
Erinevalt liigist muutub iga hamster viljakaks erineval ajal. Näiteks Vene ja Süüria hamstrid saavad kiiresti täiskasvanuks ja võivad järglasi anda juba 4-5 nädala vanuselt. Samas Hiina hamster on valmis järglasi andma alles kahe-kolme kuuselt. Emase hamstri viljakusperiood kestab kuskil 18 kuud, isastel kauem. Kui hamstrid on paaritunud, on soovitatav nad üksteisest eraldada, sest nad võivad üksteist rünnata. Väiksed hamstrid sünnivad karvutuna ja pimedana. Peale ühte nädalat hakkavad nad uurima ümbruskonda väljaspool enda pesa.
Süüria hamster ehk kuldhamster
Džungaaria hamster
Campbell'i hamster
Robovski hamster
Hiina hamster
xoxo,
musticas
No comments:
Post a Comment