Nagu ma esimeses postituses mainisin, siis minu enda merisead andsid mulle inspiratsiooni alustamaks selle blogiga. Mul on au olla emaks kahele merisea poisile - Baby Benjamin Franklinile ja Baby Albert Einsteinile.
Baby Benjamin Franklin ehk hüüdnimega Baby Benny või lihtsalt Benjamin, on sündinud 11.juunil ja lapsendasime me ta Kuressaare Kaubamaja loomapoest. Tema võtmine oli täiesti juhuslik ja spontaane. Mul ja elukaaslasel oli vaba päev töölt ja loomapoodi astudes tuli täiesti ettekavatsematult plaan ta võtta. Alguses oli ta muidugi väga arglik aga nüüd on ta nii suur sõber meil, häälitseb oma puuris kohe, kui midagi ei meeldi või midagi on puudu. Süles olemist ja poputamist naudib täiel rinnal, kui tal on mugav, paneb ta end pikali ja venitab pikaks nagu vorst! Lisaks laseb ta ennast igate pidi väntsutada ja ei pane pahaks. He loves the attention! 11.aprillil saab meie Baby Benny üheksa kuuseks. Kusjuures väga veider on vaadata vanu pilte, kus ta on alles võetud ja on nii-nii pisike. Mina olen teda praegugi veel pisikeseks pidanud aga nüüd, kui majja tulid hamstrid, tunduvad merisead nagu hiiglased :D
Siin pildil on Benny suht beebi veel, 1-2kuune.
Paar päeva tagasi käis mu ema spetsiaalselt siin, et pilditstada mu loomi. Fantastilised fotod tulid minu arust. Otse nagu fotostuudiost.
Teine merisiga tuli paar kuud peale Benjamini võttu, Mul hakkas kahju Bennyst, kui ta mõndadel päevadel pidi üksinda kodus olema oma puuris, kui mina olin koolis ja elukaaslane tööl. Tegelikult oleksime me pidanud Bennyle juba kohe alguses võtma kaaslase. Baby Alberti sain ma ühelt naiselt, kes ta mulle tasuta andis. Albert sai meie pereliikmeks 16.jaanuaril ja sel ajal oli ta nelja-kuune. Kuna ma tema õiget sünnikuupäeva ei tea, siis jääb 16.september tema sünnipäevaks. Tema on meil arglik, ja kartlik. Võrreldes Benjaminiga, on ta tugevama kehaga ja karmima karvaga. Albert on lühikarvaline merisiga,Ta keha on sitkem ja tugevam, Esimesed päeva oli Albert enda puuris liikumatu, salaja öösel sõi. Kuigi merisigade omavahel tutvutastamine on üsnagi aeglane protsess, siis mina, kannatamatu, nagu ma olen, lasin nad juba kolmandal päeval kokku. Ja nad said imeliselt läbi!
Alberti esimene päev uues kodus. Peidus enda pappmajakeses.
Veidral komble on Albert rohkem merisea nägu ja tegu, kui Benjamin. Ma ei oska seda päris täpselt seletada, mis mind nii arvama paneb. Näiteks, kui ma olen vaadanud Googlest merisigade pilte, siis Benjamin pole üldse nende moodi, Albert see-eest on.
Muide, Albertit oli ülihea pildistada. Ta lihtsalt seisis liikumatult ega üritanud põgeneda. Temaga ongi selline lugu, et ta häälitseb harva, seega ma ei ole päris veel ära tabanud kas ta kardab või tal on suva/hea, kui ta süles on või kui me temaga tegeleme.
Mingi aeg hakkas puurist kostma veidraid häälitsusi. Ühel õhtul, kui see oli intensiivsem, kui varem, läksin elutuppa olukorda uurima ja mõlemad loomad olid eri nurkades ning klõbistasid hambaid ärritusest. Hakkasin Benjamini eemale lükkama ja oi, kuidas ta mind ründas (merisiga ründab ainult siis, kui ta tunnetab, et on suures ohus või ajab inimkäe sassi toiduga)! Tal on päris pikad hambad ja ta pressis need mulle näppu kinni. Verd jooksis päris hullusti ja valu oli veel hullem. Näpp oli kolm päeva korralikult paistes. Peale seda eraldasin nad ja kokku lastes ei ole nad enam üksteisega leppinud. Kardan, et Bennyl on ehk puberteediiga peal ja kakleb territooriumi pärast. Loodan, et aja möödudes saan neid taas ühes puuris hoida.
Kaks pilti neist koos, kui nad veel läbi said :(
Kuigi ei tohiks vist valida enda lemmikut, siis saladuskatte all ütlen, et Baby Benny on toredam ja lahedam, kui Albert. Eks ikka seetõttu, et ta oli ju esimene ja on meiega nii ära harjunud. Samuti ka sellepärast, et ta näitab iseloomu, häälitseb ja kui teda diivanlie lasta, hüppab koguaeg sülle :D
Ma ei kahetse kummagi looma võttu. Kuigi nende kaks eraldi puuri võtavad suhteliselt palju ruumi, siis nad on supertoredad loomad!
No comments:
Post a Comment